Üksinda

Üksikult ja waikselt nutan
Igawuse hõlmassa;
Kurwalt küsima ka ruttan,
Kui sul hale kuulata:
Pean ma juba noorusilul,
Närtsima siin surma-wilul,
Kas ei kell’gi silmas wesi,
Kas ei kell’gi süda walul,
Kui mind kantaks mulla talul’?
Kas ma kell’gi armas esi?“ –
Kuumalt woolab pisar palelt:
Ei küll kell’gi – tunnen halelt!

Lenau järele Eesti neiu Maali
Eesti Postimees nr. 33, 14. august 1885, lk 4

Kurb õhtu

Õhk oli raske, sume
Ja taewas pilwine,
Kui aias kahekesi
Me’ kurwalt kõndsime.

Ei tähte wõinud näha
Siis taewa wõlwila,
Kõik näi’s, et meie armgi
Ka pidi kustuma.

Kui lahkuma ma pidin
Head ööd sull’ soowisin,
Siis sala mõlemile
Ma surma palusin.

Nic. Lenau järele neiu Meiu.
Eesti Postimees nr. 30, 17. august 1891, lk 3