Rubriigiarhiiv: V. Shukov

Detsember

V. Shukovi järele (?)

Mets ja maa nüüd magab
Lume katte all;
Hiilguseta taevas
Nagu pilve vall.

Surma vaikus piirab
Ümberkaudu mind.
Igatsust ja häda
Täis on minu rind.

Kus mu noorus jäänud
Elu lustiga?
Oh, nii väga ruttu
Mööda lendas ta!

Pole jõuudu, rõõmu,
Vanaks jäänud ma;
Lõpu kuu on tulnud
Minu elul ka…

Sakala nr 49, 4. detsember 1897, lk 3.