Õhk oli raske, sume
Ja taevas pilvine,
Kui aias kahekesi
Me’ kurvalt kõndsime.

Ei tähte võinud näha
Siis taeva võlvila,
Kõik näi’s, et meie armgi
Ka pidi kustuma.

Kui lahkuma ma pidin
Head ööd sull’ soovisin,
Siis sala mõlemile
Ma surma palusin.

Nic. Lenau järele neiu Meiu.
Eesti Postimees nr. 30, 17. august 1891, lk 3