India laul
L. v. Schröderi järele A. Grenzstein.
Mu neiu jahimehena
Mul tuleb vapralt vasta
Ja tõstab kulmu kumera
Kui vibu, et mind lasta.
Ta pilk on nagu vibunool
Mu vaese südamelle,
Mu süda hirmul igalpool
Kui haavatud gazelle.
Olevik nr. 4, 28. jaanuar 1891, lk 89.
India laul.
L. v. Schröderi järele A. Grenzstein.
Kuule, kulla neiukene,
Nõu kui annan sõbrana:
Kui sul tuleb peiukene,
Kangekaelne ole sa.
Ei ta sellest lugu pea,
Kelle kergest võidab ta;
Kui ta sulle ülihea,
Külma südant näita sa.
Nõnda sõber, nagu kohus,
Noorta neidu õpetab,
Aga neiu hädaohus
Õpetamist lõpetab:
Ära räägi, inimene,
Ole vaiki hauana!
Südames mul armukene –
Iga sõna kuuleb ta!
Olevik nr. 4, 28. jaanuar 1891, lk 89.
India laul.
Tartu prof. L. v. Schröderi j. A. Grenzstein
Kuis nii imelises ilus
Sinu õied säravad!
Ons mu armuke su vilus,
Õied tema varjajad?
Raputavad õitsvad pead
Nagu poleks teda näind;
Oh akosa, küll sa tead,
Sest ta on sust mööda läind.
Kui ta möödaminnes puutus
Sinu lehkvaid lehtesi:
Leht sääl õitsvaks õieks muutus,
Seda tean selgeste!
Ilma temata sa sära
Poleks sündind ilmale:
Oh akosa, ütle ära –
Kuhu läks mu armuke?
Olevik nr. 3, 21. jaanuar 1891, lk 61.
India lauliku Anaru laul (Kristuse sündimise ajal) Rückerti saksakeelsest tõlkest A. Greinstein.
Kulm vaub kokku kurjaste,
kuid silm on siiski särane;
Küll süda ennast külmaks teeb,
Kuid veri siiski kehas keeb.
Suu seisab kinni sõnata,
Kuid huuled läevad punama –
Kes meesterahva silma ees
Võib seista selle ilma sees!
Olevik nr. 3, 15. jaanuar 1890, lk 223.