Laps ja ingel

Prantsuse keelest Ella.

Ingel taewa iluduses
Hälli weerel kummardab,
Last, kes tõwe palawuses,
Lahkel häälel meelitab:

“Lapsuke, kes nii mu nägu,
Oh, mu hõlma tule sa!
Siin ei ole õnnel tegu,
Hädaorg on ilmamaa.

Siin ep õiget rõõmu sigi,
Lein su hinge wäsitab;
Walu, ahastust ja higi
Noorelt ju sull pesitab.

Ei siin taewal selgust ole,
Mis ei mure kustuta,
Pisarad ei päikse poole
Lase silma waadata.

Lapsuke, sääl tähte kaugel
Waikne, kaunis koduke,
Lapsuke, sääl pisart laugel
Isa salli ialgi….”!

Ilus ingel läikwal tiiwul
Taewa jälle tõuseb ta.
Laps jääb waikseks surma wiiwul
— Ema, see jääb leinama! —

Oleviku Lisaleht nr 25, 30. detsember 1885, lk 393.