Rubriigiarhiiv: Aleksander Martin Saar

Õiekuu ööl

Julius Sturmi järele A. M. Saar.

Kõik aasad ja väljad on ehtes
Nüüd ilusal õiekuul;
Puud kohavad haljastes lehtes,
Neid liigutab lahe tuul.

Kõik veikesed laulikud metsas
On vaikind — nad puhkamas,
Kuid õitseva toominga otsas
Veel Taaralind hüüdemas….

Nüüd kätte on silmapilk jõudnud,
Mil ülevalt kevade
Maa ehitud rinnale sõudnud,
Suud annab tall’ hellaste.

Oleviku Lisaleht nr 13, 27. juuni 1888, lk 202.

Puusepp

Taani luuletaja Claudius Rosenhoffi laul.

Tõlkinud A. M. Saar

Miks oled sa veel virgalt tööl
Nii hilja, vaiksel süda ööl?
Miks kahvatanud on su pale
Ja silmas pisar, meel nii hale?

“Päev liiga ruttu mööda läeb,
“Tööd mul veel palju teha jäeb,
“Seepärast ööd pean mõtma juure …
“Mu palet kahvatanud mure.

Oh sõber, õigust ütle mul:
Miks elu raskeks läinud sul?
Sa enne naerdes tegid tööd,
Nüüd aga nutad päevad, ööd.”

“Oh, nutuks põhjust küllalte:
“Mu mõrsja läinud teisele!
“Kuid armas ta ka Jumalale –
“Puusärki praegu teen ma talle!”

Olevik nr. 6, 10. veebruar 1892, lk 134.

Viimne soov

Üks kord veel tahaks üelda sulle,
Et armastan sind lõpmata,
Et ilmas kõige kallim mulle
Sa oled üksi, üksinda.

Ei vastust sinult saada taha.
Mu peale vaata lahkuses,
Löö kaunid sinisilmad maha
Ja seisa mõnda vaikides.

Siis palvetades tasa, käed
Pea peale sulle paneks ma,
Et annaks rahu taeva väed
Sull, mis mult oled riisund sa.

Julius Sturmi järele A. M. Saar.

Linda nr. 9, 2. märts 1891, lk 145