Wahisoldati laul

Kui seisan pilksel pimel ööl
Siin üksi wälljas wahi tööl,
Mu mõtted käiwad kaugel ra’al
Mu kullakesel kodumaal.

Kui wäele läksin, langes ta
Mu rinna na’ale nutuga;
Siis panni lindid lehhwima
Mu kübaral truu Kaunila.

Ta oli nii taltsa, tasane,
Ja armastab mind kindlaste,
Sest tuksub rind ka külma käes
Mull ütlemata waimu wäes.

Ehk kurdad kambri nurga sees,
Sull kustuw küinal woodi ees,
Teed palwet puhhtast südamest
Nüid ohhwriks oma peiu eest.

Su põsel nutu pisarad,
Et halwad ajad allgawad:
Jäe wait, ja maga mureta,
Ei Jumal Eestlast uneta!

Ja kõlab kell, ju tuleb tund,
Mis rõhkust toob ja magust und.
Oh kanna, kallis, magades
Mind oma wagas südames.

W. Hauffi järele wabalt –d.

Linda nr. 12, 1. detsember 1889, lk 508