Järwe kalldal

Waat waiksel järwe kalldal
Üks kena ajake,
Ning selle aja keskel
Üks weike majake.

Seal lihtsas kambrikeses
Lapsuke suremas,
Ta woodi ääres pallwes
Wanemad wallwamas.

Pea ajas läbi puude
Üks sala kahin käinud,
Ma kuulen tasast nuttu, –
Nüid lapse hing on läinud.

Georg Jägeri järele: Helene

Linda nr. 4, 24. märts 1890, lk 145