(A. Puschkin’i järele.)
Mull’ viimsed lilled ikka armsamad
Kui kevadised õied ilusad.
Nad kurvad mõtted palju paremine
Neis äratavad, hellad, ülesse:
Nii vahel lahkumine tunnike
On elavam kui jällenägemine.
Vene keelest G. Öiis.
Postimees nr 23, 31. mai 1886, lk 8.