Julius Sturmi järele A. M. Saar.
Kõik aasad ja väljad on ehtes
Nüüd ilusal õiekuul;
Puud kohavad haljastes lehtes,
Neid liigutab lahe tuul.
Kõik veikesed laulikud metsas
On vaikind — nad puhkamas,
Kuid õitseva toominga otsas
Veel Taaralind hüüdemas….
Nüüd kätte on silmapilk jõudnud,
Mil ülevalt kevade
Maa ehitud rinnale sõudnud,
Suud annab tall’ hellaste.
Oleviku Lisaleht nr 13, 27. juuni 1888, lk 202.
Riiminud A. M. Saar.
Kes mängib eluga,
Ei ial korda saa;
Kes end ei valitse,
Jääb orjaks tõeste.
Goethe järele.
Olevik nr. 22, 28. mai 1890, lk 617.
Riiminud A. M. Saar.
Oh tõde, oma kaunist wiina
Pead tihti weega segama,
Sest annad teda puhtalt sa –
Siis wõtab mõistus, saadab piina.
Rückerti järele.
Olevik nr. 22, 28. mai 1890, lk 617
Riiminud A. M. Saar.
Kes teinud palju kära,
Veel ärgu uskugu,
Et kõik maailma ära
Ta paigalt ajand ju.
Fr. v. Salleti mõtte järele.
Olevik nr. 22, 28. mai 1890, lk 617.
Riiminud A. M. Saar.
Ära hoia liiga tule ligi,
Tulest õnnetust siis sul ei sigi;
Tahad aga sooja, valgust sa,
Liiga kaugel ära seisa ka.
G. Rollenhageni mõtte järele.
Olevik nr. 22, 28. mai 1890, lk 617,
Riiminud A. M. Saar.
Tahad rõõmsast elada,
Kahte kotti kanna:
Ühte korja hoolega,
Teisest välja anna!
Goethe järele.
Kõike me hoolas püüdmine
Kääb arvast, kogemata õnneks:
Kuis õitseks siis küll lilleke,
Kui tema päikse hiilgust tunneks!
Goethe järele.
Olevik nr. 21, 19. mai 1890, lk 596.
Taani luuletaja Claudius Rosenhoffi laul.
Tõlkinud A. M. Saar
Miks oled sa veel virgalt tööl
Nii hilja, vaiksel süda ööl?
Miks kahvatanud on su pale
Ja silmas pisar, meel nii hale?
“Päev liiga ruttu mööda läeb,
“Tööd mul veel palju teha jäeb,
“Seepärast ööd pean mõtma juure …
“Mu palet kahvatanud mure.
Oh sõber, õigust ütle mul:
Miks elu raskeks läinud sul?
Sa enne naerdes tegid tööd,
Nüüd aga nutad päevad, ööd.”
“Oh, nutuks põhjust küllalte:
“Mu mõrsja läinud teisele!
“Kuid armas ta ka Jumalale –
“Puusärki praegu teen ma talle!”
Olevik nr. 6, 10. veebruar 1892, lk 134.
Küll igal aastal sõuab
Meil võeraks kevade,
Kuid viimaks kätte jõuab
Neist kaunim, põline.
Kui lõpeb elurada,
Siis sinna maale läeb …
Siin võib tad kujutada,
Seal tema ilu näed.
Uhlandi järele A. M. Saar.
Linda nr. 11, 16. märts 1891, lk 177
Üks kord veel tahaks üelda sulle,
Et armastan sind lõpmata,
Et ilmas kõige kallim mulle
Sa oled üksi, üksinda.
Ei vastust sinult saada taha.
Mu peale vaata lahkuses,
Löö kaunid sinisilmad maha
Ja seisa mõnda vaikides.
Siis palvetades tasa, käed
Pea peale sulle paneks ma,
Et annaks rahu taeva väed
Sull, mis mult oled riisund sa.
Julius Sturmi järele A. M. Saar.
Linda nr. 9, 2. märts 1891, lk 145