Nuttes kirju ilmasse sa tuled,
Kus kõik rõõmsal näul sind teretab!
Ela, et: kui suremas sa oled –
Sõbrad nutvad ja sa rõõmustad!
Jegor von Sievers’i j. Fr. S–s.
Linda nr. 2, 13. jaanuar 1890, lk 68
Nuttes kirju ilmasse sa tuled,
Kus kõik rõõmsal näul sind teretab!
Ela, et: kui suremas sa oled –
Sõbrad nutvad ja sa rõõmustad!
Jegor von Sievers’i j. Fr. S–s.
Linda nr. 2, 13. jaanuar 1890, lk 68
Lill uinunud ja õilmeke liigutab pead – head ööd!
Laul heljund; sa, linnuke, suikuma jääd – head ööd!
Nüid igatseb hinngust ja rahu maailm
Ja unele heidab ta väsinud silm –
Öö kullaseks unenäu heaks.
Veel naeratab magades muru ja muld – head ööd!
Ja taevast meid tervitab õhtune kuld – head ööd!
Seal lehvivad tuuled ja varigi käib
Ning üleval ärkama täheke näib –
Öö kullaseks unenäu heaks.
Öö ingel nii tasakest tulemas ka – head ööd!
Ja ingle healt kuuldeki unenäus sa – head ööd!
Ning alla ja ülesse lehvivad nad,
Sa taevasid aeedu nüid avatud näed –
Öö kullaseks unenäu heaks.
Theodor Räbeli järele J. Kunder.
Linda nr. 2, 13. jaanuar 1890, lk 63
Kui kord kauaks kaugel sõitvad
Viimast korrda käsa andes, –
Nutvad kaua armukesed,
Kurvastavad leiina kandes.
Ei me’ ohkand, ei me’ nutnud,
Kui meil tulli lahhkumine;
Selle eest on pärast tõtnud
Meile nutt ja ohkamine!
Heine järele P. Laredei.
Linda nr. 2, 13. jaanuar 1890, lk 57.
Nüüd lill ja lehed lume all
Ja vaikind linnu laulud,
Metsloomi nagu leinaval
Sa koidul nutma kuuled.
Tuul aga tuleb vaiksel ööl
Puud liigutama tasa;
Puu ladva lahhti teen sell a’al
Ja tõstab unes käsa.
Ta une kujus kevade,
Roht lill ja läte kohin,
Kuldene aeg, kus uueste
Puu suus on lehe kahin.
J. von Eichendorfi järele J. Kunder.
Linda nr. 2, 13. jaanuar 1890, lk 53