Teine käharjuukselise mehe laul

Kuldsel ajal läheb
Juuks, kui humal, keerdu,
Aga eks ta maha –
Mure muljut weerdu.

Oh, ta weerdub maha –
Mure teda murrab;
Teda mure murrab,
Mitte tamm ei katku.

Ära sünni sina
Õnnelapseks ilma –
Sünni kannatlikuks,
Walmiks waewa alla.

Elu pole wali
Künnil üle käia.
Kurbtust tuul ei kanna
Nagu pilwe mööda.

Häda pole maru –
Kõigutab ta künkaid;
Nägematult kaasas
Kõigil pool ta kõnnib.

Uiskudel ei pakku
Tema eest ei jooksta:
Leiab lagendikul,
Otsib metsas üles.

Süda tunneb aga:
Juba istub juurde,
Juba käe kõrwal
Käib ka sinu kaasas.

Wiletsuste waewas
Walutab sul süda;
Kõik, mis teed, läeb nurja,
Pole õnne kusgil.

See – jäi rahe alla,
Selle – wõttis tuli!…
Oled paljas, kerge –
Keegi sind ei taha.

Wallakogu hulka
Kästakse sul minna –
Wiisud paned jalga
Ilma rättideta.

Kuuehilbu selga
Tõmbad tuulewarjuks,
Habeme lööd hakki,
Mütsi pähe waotad.

Tasa siis jääd seisma
Teiste selja taha.
Et ei näeks teised
Sinu kadund õnne.

A. Koltsowi järele Jakob Tamm.
Eesti Postimehe õhtused kõned nr. 6, 5. veebruar 1898, lk 48 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)