Sügise tundmus

Karl Geroki järele H(?).

Hale päikse läige!
Taewas helkija!
Lahkund õnnepõlwe
Waikselt leinab maa.

Wiimsest lillekesest
Langeb wäsinud
Wiimne lehekene
Elust muljutud.

Kuldne kadumine
Kõnnib metsala!
Surmgi näitab mulle
Magus olema.

Olevik nr 48, 2. detsember 1891, lk 978.