Siga tamme all

Iwan Krõlowi mõistulaul, ümber pannud Jakob Tamm.

Sõi siga suure tamme all,
Kord ennast tõrusid nii täis, kuis isu kandis.
Täis kõht tõi une peale tall.
Kui uni wiimaks järgi andis,
Loom kärsa tamme juuri purustama pandis.

“Sa teed ju puule paha nüid!”
Nii kostis tammelt kaarna hüid:
“Ta kuiwab ära ju, kui juured wälja kisud!”
— “Las’ kuiwab!” kostis rõhkija:
Mis rõemu teewad mull need risud!
Ei nendest tulu tunne ma.
See tamm, eks wõinud hääbuda siit ammu.
Kui poleks tõrusid — neist raswa sain ja rammu.”

“Sa tänamata loom!” tamm wastas talle seal:
“Kui wõiksid kärsa kergitada wäha,
Siis saaksid kohe näha,
Et tõrud kaswawad ju minu peal.

***

Nii tõlbats, kelle waim on pime,
Ka laidab haridust, et ime!
Ja laimul lausa teadust lööb,
Ei tunnegi, et ise nende wilja sööb!

Oma Maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 4, 31. märts 1887, lk 188-189.