Peiu laul

Pruut mul kipub, nagu kole,
Kohe laulatusele,
Minu meelest aga pole
Asjal ruttu sugugi.

Mõistlik mees kõik järel mõtleb:
Tarwis aru pidada,
Kuulda ka, mis rahwas ütleb –
Miks nii wäga rutata?

Siis ka see weel teeb mull’ piina:
Kõrtsi wõlg on maksmata!
Kesse teab, kas kosja wiina
Antakse mull’ laenuks ka.

Wiimaks on ka see üks häda:
Ma ei tea kindlast’ seda,
Kas ma tõesti sinuga
Peaksin pulme pidama?

Wõi ehk jään ma wanaks poisiks?
Wõi ehk mõne teise kosiks?
Ei ma wastu just ei aja,
Muud kui oodata on waja!

Saksa keelse laulu järele G. E. L.
Eesti Postimehe Lisa nr. 48, 6. detsember 1893, lk 48 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)