Luik, haug ja vähk

Krõilowi järele Piirikiwi.

Luik, haug ja vähk kord tõtsis
Weikest koormat wedama,
Kärmest riistad rakusd wõtsid,
Et end ette rakenda
Ja siis ihu hingega
Weikest koormat wedada.

Luigekene luule-lindu
Kiskus koormat taewasse,
Haug, see wõttis wõimu rindu,
Kiskus wete woodele,
Wähk aga tassis tagasi —
Koorm ei liikund paigastki!

Kes neist kolmest süüdi kannab
Ehk kel õigus kõigiti —
Kes neil seda otsust annab?
Nad on mehed ikkagi!
Kuid see üks on selge ju:
Wedamine wõimatu!

Oleviku Lisaleht nr 25, 7 detsember 1887, lk 394.