Kepi kätte wõtan!

Kumab homme koidule,
Kepi kätte wõtan,
Kallist kodust kaugele
Minema ma tõttan:

Mis mul waesel pauna sees?
Ränk ta siiski kanda,
Kellel silmad walu sees,
Ei see rõõmul rända!

Kase all sääl risti eel
Waatan waikselt taewa,
Kuna terwe ilma teel
Keegi mind ei kaeba:

Palun, ohkan otsata,
Ei mind mõista taha,
Miks nii waene olen ma,
Et mind jätsid maha!

Ja kui wiimse unele
Wiib mind elu rada,
Taewast tahan üksine
Sind weel õnnistada;

Minu pärast pisarad
Sulle wõõraks jäägu.
Ilm sull’ ilu hellamat
Armu andeks toogu!

O. Hausmanni j. M. Lillenupp.
Eesti Postimehe Lisa nr. 31, 30. juuli 1894, lk 244 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)