Suweõhtu

Nüüd tere, oh õnnistud õhtu,
Kes waatama tulnud sa mind!
Sa wõtad mult ära kõik ohtu,
Sest teretan südamest sind.

Su jaheda õhu sees unub
Mull meeles kaa koledam waew;
Kuid waikselt mu mõte weel punub
Sell palwet, kes heldusekaew.

Su ringi sees, armastud sõbrad,
On wiha kõik unustand kaa
Ja õnnistes waenlast on rõõmsad,
Et rahus wõib rännata ta.

Nüüd tere, oh õhtu, täis ilu!
Sa wäsinnil puhtamist tood.
Meid iga kord, ­– tundes su wilu –
Sa tõest kui õnsamaks lood.

Saksakeelest Fritz v. Ludwig’i järele J. Janus
Kündja nr. 34, 21. august 1885, lk 163