Olewikust otsi rõõmu

Pärslaste laul. Herderi kirjadest P. Jakobson.

Määramata sügaw meri
Piirab meie maad ja elu.
Laened lööwad laente pääle
Pilwed katwad wete woogu,
Tulewik su ees on tume:
Ainult olewik on julge
Temast otsi elurõõmu.

Waata kõrges mägestikus
Lendab kotkas pilwe poole,
Puistab tolmu tiibadelta,
Tunned sina tema jõudu,
Kuhu lendab waba kotkas? –
Ainult olewik on julge,
Temast otsi elurõõmu.

Päewapaiste on su palge,
Nagu öö on sinu juuksed.
Sinu huuled koidupuna.
Aga koit ja öö ja päewad
Ilusamad sõudwad mööda:
Ainult olewik on julge,
Temast otsi elurõõmu.

Olevik nr. 29, 19. juuli 1893, lk 621

Pean waikima?

Pärsia laul.
E. Kizberg.

Pean waikima, kui süda rinnassa
Mul leekeb loidul armu leekessa,
Kes lillil ütleks: “Ära õilmitse,
Kui läbi ilma sammud kewade?”
Ja metsa puule: “Ära tuule woos
Sa kohise nii kanges maru hoos?”
Kes järwel ütleks: “Ära hiilga sa,
Kui suuteleb sind päike armuga?”
Sest ära nõua, et pean waikima,
Kui arm mu põue täitnud lauluga.
Mu kullake, kui tahad wihta mind,
Et luulessa Sull tuksub minu rind!

Olevik nr. 20, 18. mai 1892, lk 422