Mere peal

(Es schaukelt mein Schifflein auf endlosen Wellen.)

Mu laevuke liigub siin otsata voodel,
Ja otsata õhud need piirawad mind,
Üks hiilgus, üks laenetus tuulede hoodel,
Ei piiret, kus taewas, kus merede pind.

Ja hõrnemad kohinad tasa ja sala
Seal lootsikud liiguvad laenete teel, –
Sest taewas nüüd kaisutab hõrnaste hella
Maailmamerd musutes armastus’ wäel.

Nii otsata ühendab rõõmude side –
Nad täidawad käsku kui tähed ja kuud,
Ja päikese hiilguse särawam pide
Neid ühendab uueste, annab neil’ suud.

Sperlingi järel Saksa keelest Ed. R.
Kündja nr. 16, 20. oktoober 1882, lk 198, 199