Armu õis

H. Prohl’i järele -el.

Taimi, õisi igal pool
Närtsile wiib surma hool.
Taewa wäed, oh kaitske weel
Kallist taime eluteel:
Ligemise armastus
Õitsku kare külma käes!

Armastuse kallis taim
Kosugu kui ime wõim!
Igal pool ta elustagu,
Raskeid haawu parandagu:
Et wõiks rikas, waene mees
Waba olla waewadest! —

Kui ta kosub närtsmata,
Elutormid meid ei murra!
Kus on armu lõpmata,
Wõiwad puud ja lilled surra!
Ühendagu meid, kui köis,
Kallis wenna armu õis.

Oma maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 3, 18. märts 1889, lk 160.

Hedvig Prohl (1823-1886)