Ma kõnnil jällegi vanal teel, —
See tuttav — ei takista sammu…
Siin on see maja, kus elas mu arm,
Nüüd on ta päratu ammu.
Liig kitsad on linna tänavad —
Nad karedail kividel kaetud;
Kõik majad on päha kukkumas…
Ma tõttan, kui hirmul aetud.
H. Heine järele Jakob Tamm.
Uus Aeg nr 49, 26. oktoober 1899, lk 3.