Sa oled kui roosike õitsel,
Nii ilus, nii puhas ja hää.
Ma tean, et sinu armsus
Mul ialgi meelest ei läe.
Ma nagu õnnist’es käsa
Peaks laotama üle su pää
Ses palves, et taevas sind hoiaks
Nii ilusa, puhta ja hää.
Heine järele A. Paulmeister.
Saarlane nr 34, 31. august 1899, lk 2.