Lessingi järele M. Neumann.

Kui ennemuistsel kuldsel ajal
Hääl meelel lillepõllu rajal
Kord armujumal jalutas,
Siis nõelas valusaste teda
Üks veike mesilane, keda
Ta leidis lillel magamas.

See piste läbi veike jumal,
Kes ennegi ei olnud rumal,
Sai kavalamaks otsata:
Ta lillepõesa varjul valvas
Ja kohe igat neidu salvas,
Kes tuli lilli noppima.

Olevik nr. 40, 5. oktoober 1892, lk 826.