Kord läksin armukesele
Ma järel jalutama,
Ja langesin ta kaenlasse —
“Ma karjun!” kilkas tema.

“Ha,” vastasin ma vihaga.
“On arm siis paljas luule?”
“Vait, vait,” siis armsast ütles ta,
“Et keegi sind ei kuule.”

Goethe järele Endla.

Postimees nr 40, 2. aprill 1888, lk 3.