Kuu ujub kõrgel, sääl kus tähte pere
Ja pilve viir;
Kuid laeneid juhib üle laia mere
Ta vägev kiir.
Mu hinge merel valitsed sa voogu
Just nagu kuu;
Sa saadad mulle rõõmu, murehoogu —
Ei keegi muu.
Siin alalises tungis, armu vaevas
On minu rind…
Mul raske on… Kuid see —— kui kuud sääl teavas
Ei sega sind.
J. S. Turgenevi järele Jakob Tamm.
Uus Aeg nr 27, 2. juuli 1899, lk 7.
(Ivan Turgenjev’i järele.)
Kui pidin sinust lahkuma —
Ei taha salata,
Et sind siis armastasin ma
Nii kuumalt, otsata.
Kuid nüüd, — ei rõõmu vähemat,
Nii visalt vaikin ma,
Su pilku kurba, sügavat
Ei mõista taha ka.
Ja aina räägid ikka mull’
Me’ armsast kodumaast,
Kuid kõik see õnn — oh Jumal küll! —
Nii võõraks jään’d ma t’ast.
Ma palju päevi pärast näind,
Ja palju raskusi, —
Hulk õnnesi ka meelest läind,
Ja tühje kurbtusi.
R. Hansson.
Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 44, 3. november 1898, lk 205.