Rudolf Löwensteini järele.
Kust sain ma seda uhket jõudu,
Kui minu rinnal olid Sa,
Mis siis mu hingest läbi lehvis
Nii taevaliku väega?
Kui örnaks musuks vajusivad
Meil huuled kokku värinal,
Siis tundma arvasin, et nagu
Maa põhi köiguks meie all.
Sa kohkusid, mind tõrelesid,
Mu palg löi häbist punama:
End armastada lubad ikka.
Kuid kahjuks – mitte suudelda!
Märt.
Linda nr. 41, 14. oktoober 1894, lk 655.
O. Roquette järele.
Su pilk end tihti püüan heita
Mu silma sügavusesse,
Vist arvates, et võiks säält leida
Mõnd pärlit põhjast ülesse.
Ma luban, mine kasta alla,
Võid keelmata sääl otsida –
Vist naeratad, kui oma pildi
Säält leiad kalli pärlina!
Märt.
Linda nr. 40, 7. oktoober 1894, lk 638.
J. Sturmi järele.
Oh armastus, su mõtted
On taevast kõrgemad!
Ja põhjamata merest
On sügavamad nad!
Oh armastus, su mõtted,
On tuulest kiiremad,
Nad tuhat korda rohkem
Kui päike säravad!
Märt.
Linda nr. 32, 18. august 1895, lk 515.
Kuulge, mereneitsikesed,
Kas mu peigmeest nägite?
Misukene, armas neiu,
Oli sinu peiuke?
Ilus poiss, kel valged põsed,
Kullakarva juuksed ka.
Oh sa armas neiukene,
Merepõhjas hingab ta,
Liiv ta valgeid põski uhab,
Vesi mängib juukstega.
Läti keelest Märt.
Linda nr. 20, 19. mai 1895, lk 322
Truus armus lööb mu süda sala,
Oh neiu, sulle lõpmata;
Ma sinu poole ihkan ala,
Mu ülem siht, see oled sa.
Su nimi õndsas pühaduses
On minu rinnas asumas
Ja kõiges auus ning iluduses
Su pilti näen ma säramas.
Arm võrsub välja õrnast idast.
Ta õied ei löö närtsima.
Oh neiu, õndsast õnnepidust
Mull’ unenäodes räägid sa.
Ma julgelt võtan kandli kätte,
Sest vaimususest paisub rind,
Ning minu voolav laulu-läte,
Ta nimetab siis ainult sind!
Mul taevaks on su vaga vaade,
Su rinnanaal mu paradiis;
Sa minu õnne ülem aade,
Saaks omaks sind … ma õnnis siis!
Ma lauldes rõõmus, valus hüian,
Täis igatsust on minu rind;
Ma elus õnne kätte püian
Ja igavesti ihkan sind!
Th. Körneri järele Märt.
Linda nr. 19, 13. mai 1894, lk 302, 303
G. Scheurlini järele.
Ma ta nime kirjutaksin
Iga meelis-lilledesse,
Tindi asemele võtaks
Kuldse tähe-hiilguse;
On ju sinised ta silmad:
Minu truudus sinine,
Sinine kui terve taevas,
Kust ei õndsus alane,
Tema pildi maaliks mina
Selge taevavõlvile.
Nõiuks roosipuna palge
Nelgi-lõhna huultele:
Roos on punane kui tuli.
Minu arm ka punane.
Mis ta roosi okastega
Kirjutas mu südame.
Märt.
Linda nr. 6, 10. veebruar 1895, lk 95, 96
Heine järele.
Sa ilus kalaneiu,
Paat tõuka kaldale.
Mu juurde tule, istu,
Kätt anna minule.
Mu südame pääl’ pane
Sa pääke kartmata:
Oh, igapäev ju merel
End julged usalda.
Su süda on ka meri.
Torm laeneid lõõtsub sääl.
Ja mõni ilus pärli
Siin puhkab põhja pääl.
Märt.
Linda nr. 5, 3. veebruar 1895, lk 79