Kolm lille noorus nurmelt kaasa võtsin,
Kui tormilikul eluteele tõtsin;
Üht kinkis kallim, tõise sõbra käsi,
Ja kolmat helde emakene isi. —
Ja ütlesin: kui andja süda truu,
Ta lilleke nii kaua õitsegu! —
Pia õnn ja rõõm mul pisaratel uppus,
Ja lootus unenägu kust’ma kippus.
Sealt närtsis esite siis sõbra õis;
Ka armsakese and see järel käis.
Kuid haljaks jäi mu ema õiekene,
Ju t e m a a r m siis ainult igavene.
Zachariasiewiez’i järele J u l i e.
(Donau kaldal.)
“Laps, kuis Su rätik plekka täis?”
“Suits laeva korstnast peale käis!”
“Ja kuiv ta on kui pilliroog.”
“Oh kangest puhub tuule hoog!”
“Ja miks Su palge hõõgub nii?”
“Päev palavam kui ialgi!”
“Ja miks Su silmad pisaras?”
“Et sisse lendas putukas!”
“Miks lööb Su süda rinnas ka?”
“Et välja hüpata ei saa!”
“Ehk tulnud a r m, laps räägi, — eks?”
“Ei emake, arm mööda läks!”
Carmen Sylva järele J u l i e.
Sakala nr 35, 28. august 1891, lk 3.
Ojas hoovas vaikne vesi,
Kaldal kauni neiu käsi
Õrnaist õitest pärga punus.
Hellal häälel suu tal sõnus:
“Kallim, kaugelt, sõua, jõua,
Siit sest lahkest lainest juua
Kosutust saab kuivan’d suule,
Magusaks teeb musu huule.”
“”Kesse teab, ehk see ei lähe,
Mul kui hirm ta eest on vähe!””
Varjult vastuseks tal tuli,
Igatsetud säälgi oli. —
“Kudas? Miks ei sina julge?
Ojake ju hõbe-selge,
Ei või sünnitada paha
Ega mingit kahju teha!”
“”Selge küll ja värske, hea,
Aga siisgi — mine tea:
Kui su silm ta sisse vaatis,
Va’st ka nõidus’-väge saatis.””
Poola laul, vabalt eest. Julie.
Postimees nr 43, 21. veebruar 1892, lk 3.
Sergei Sosanovi järele vabalt A. Rennit
Viimseid kurbe suveandekesi
Ettevaatlikult ma täna tuppa tõin.
Närtsind õiekestes hiilgas kaste,
Mida musutades ma säält jõin,
Nagu mõrsja palgest pisaraid…
Kalmult korjasin need lillekesed,
Kus mu sõbrad, tutvad hingamas,
Ja neid vaates mõtlen nende pääle,
Keda hing mul enne armastas,
Ja kes muidu unustatud said.
Sügisene öö, sa ustav õde,
Minu hingele, mu mõttele
Hoia õitsemas veel mõnda lille
Mõrsja — surma pulma-pärjasse,
Kes mul sosistab et: “aeg on nüüd!”
Olevik nr 46, 14. november 1895, lk 1097.