H. Ibseni järele G. E. Luiga.
Mäletan veel, kui oleks see täna just,
Et lehes ma nägin mu esimest luuletust;
Ma pingi pääl ikka ja mõelsin ju nägin und,
Ma mõelsin ja plaanisid tegin – oh õnnelik tund!
Ma ehitan lossi, küll tore peab saama see,
Kaks tiiva, üks suur ja teine neist veikene:
Suur koduks saab suurele luule vaimule,
Ja veike veiksele kenale neiule.
Küll ilus ja tore plaan oli mu vaimu ees,
Kuid kahju, et hiljem sääl segadust leidku sees,
Sest meister sai mõistlikuks, loss aga hulluks jäi:
Suur tiiv liig veikene, veike veel lapitud sai!
Olevik nr. 37, 14. september 1892, lk 764.