Ju kasvatas urve ja lehtigi puu,
Neid omale nõudis külm kevade kuu.
“Oh jäta nad mulle veel:
“Õied on oodata eel!”
Kui une sees väristes kostis tall’ puu.

Puu õied sai varsti, lind laulis ta peal,
Need anna mull’! kohises tuule heal.
“Oh jäta nad mulle veel:
“Marjad on oodata eel!”
Nii hirmuga väristes vastas puus seal.

Pia marjad tõi päikese paistele puu
“Nüid anna!” ütles kauni neiu suu.
“Jah võta, noor neiu, nad,
“Mis ial Sa kätte saad!”
Heal meelel, heal meelel nüid paluski puu.

B. Björnson’i järele K. Krimm.

Ajaleht Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 9, 4. juuni 1888, lk 2.