Hruschtschov-Sokolnikovi laul.
Ümber pannud Jakob Tamm.
Ehk lootus küll meid igal aastal petab;
Uus aasta mööda läeb, kuis endne läind,
Kuis rahvas siiski rõemul vastu võtab
Noort last, kes päeva valgust näind.
Tall läheb vastu lootus elu-laevast,
Tal tõstetakse tervituseks klaas,
Talt palutakse peasmist hädast, vaevast,
Et avatud saaks õnne aas?
Võib olla, need on mõtted kujud aga,
Mis naerulikud näitvad meie aal,
Kuid kindlalt kanname neid hinge taga
Ja ootame neid usu naal.
Oh, kui meilt lootuski ju ära kauks,
Siis pimedaks läeks hinge otsiv silm,
Siis elu nagu külma hauda vauks:
Tõeks vangitorn siis oleks ilm.
Me usume… Ja kui ka peaks petma
Uus aasta meid, kuis tema kadund kaim —
Tõist saame jälle rõemul vastu võtma:
Hurraa! uut aastat usub vaim!
Oma Maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 4, 15. aprill 1889, lk 238-239.