Saksa keelest (Düna Zeitungist) C. Hermanni järele B. Weber. Suud tahan anda, armsam, sul Ma viimast korda veel, Et lahkumise tunnil mul Nii kurb ei oleks meel. Kätt surudes sa tröösti mind, Sest jääd’valt lahkun ma: Ei ial isamaad ja sind Ma vaene näha saa! Olevik nr. 42, 17. oktoober 1895, lk 996.
Ernst Zieli järele B. Weber. Kaukasuse lagendikul, Kus Kubani lainte käik Metsik, kohav kiirel voolul, Viibib täiskuu selge läik. Kõrbe öö kui päev valge, Nõidusliku iluga, Vihisedes veervad lained, Kaetud valge vahuga. Puuta rohulagendikul Asub sume suine öö, Pühalikult hõbehiilgel Särab taevas tähte vöö. Kuula! elu ilmub kaldal: Vahitorni tõtates Ronib onnist tulles kasak, Kuna … Loe edasi Rohulaane pilt
Prantsuse lauliku Nicolas Martini laul. B. Weber. Kord õitserikkal lehekuul Lind laulis rõõmsalt toomepuul. Ta tiivul helkis kiirgav loit Kui tuleleek, mis kumav koit. Küll puhtalt, armsalt laulis ta! Ning ühes hõiskas temaga. Tal võidurõõmsalt kõlas viis, Mu rinda lootus täitis siis. Oh nooruspõlv, sa kuldne lind, Kuis taga igatsen ma sind! Olevik nr. 37, … Loe edasi Kuldne lind
(Среди долины ровныя…) Mersljakovi järele B. Weber. Kesk laia orgu lagedat,Kus küngas määratu,On õitsemas ja kasvamasSuur uhke tammepuu. Kui tuul ta okstes tuhiseb,Siis kuulub kaeblik hääl:Tamm üksi, üksi seisab siinKui soldat vahi pääl. Kui tõuseb kuldne päikene –Kes hõiskaks tammega?Kui lagendikul hulvab torm –Kes võtaks kaitseda? Tal männad, kased kaharadEi kasva ligidal,Ning üksgi haljas põõsakeEi ole … Loe edasi Kesk laia orgu lagedat …
K. Siebeli j. B. Weber. Kirju liblik lendles Lillelt lillele Lahkeid tervitusi Hüüdis õitele. Sinilillekene Niidu nõlvilla Õedest unustatud Õitses üksinda. Liblik sinilillel Tihti võersil käis; – Miks ta teistest armsam Olevat tal näis? Olevik nr. 20, 19. mai 1898, lk 469.
Venekeelest A. Pleschtschejevi j. B. Weber. Vihmapiisakene Ütleb teistele: Seda akent vastu Miks me langeme? Vaene mees siin elab, Piisad kostavad, Sõnumid tall’ toome: Viljad kosuvad. Olevik nr. 20, 11. mai 1896, lk 472.
A. Aleksandrovi järele B. Weber. Ma vana võimsat kaljukotkast nägin … Raudvõre taga puuris istus ta; Kaks määratumat hallikarva tiiva Sääl ägedalt ei lehvind asjata. Ja lõdvalt, nõrgalt rippusid need tiivad, Ei jõudu nokk, ei küüned avaldand Ja – pika vangipõlve, jõuetuse jäljed – Ta küljed sulgi palju kaotand. Kuid vaade tal, kui metsik, leekiv … Loe edasi Kotkas
Hoffmann von Fallerslebeni j. B. Weber. Me haljal aasal õitsebÜks kaunis lilleke.Ta õis kui selge taevasNii lahke, sinine. See kena lillekeneEi palju rääki tea,Ta ainult tasa hüüab:Mind sina meeles pea! Kui vastu mulle särabSilm lahke, sinine,Siis tuleb minul meeldeMu kaunis lilleke. Ei rääki saa siis mina,Kuid süda, armsam, tea,Mul tasa, aralt hüüab:Mind sina meeles pea! … Loe edasi Mind meeles pea!
Carl Hermanni järele B. Weber. Sa truudust, armu vandusid Mull’ kerge meelega: Su vanded tuulde tuiskasid – Su meelest läinud ma. Kuid selle aja mälestus Ei kao mu rinnasta: Ei üksgi valu, kurvastus Su kuju kustuta! – Olevik nr. 14, 8. aprill 1897, lk 327.
Max Kalbecki järele B. Weber. Meid viivad palju teesid Küll laia ilmasse, Ei üksgi neist vii koju, Ei üksgi sihile. Ma eksisin neil teedel – Nüüd süda jahtunud: Mul on, kui oleks hauas Mull ase valmistud, Kui oleks kuldsel armul Jää, lumi katteksa, Kui otsiks tema jälgi Ma ilmas asjata. Meid viivad palju teesid Küll … Loe edasi Ära eksinud
A. V. Koltsovi järele B. Weber. Lauda istudes, Hakkan mõtlema, Kuida ilma sees Üksi elada. Pole vaesel mul Naista noorukest. Pole vaesel mul Sõpra ustavat, Puudub varandus, Armas kodupaik, Äglid, sahad ka Kündja hobuga … Mulle isake Jättis pärida Pääle vaesuse Rammu raudase. Kuid ka seegi pea Hakkas raugema: Võõrsil töötades Kadus, lõppis ta. Lauda … Loe edasi Talumehe mõte
Hoffmann von Fallerslebeni järele B. Weber. Mu haljal aasal õitseb Üks kaunis lilleke, Ta õis kui selge taevas Nii lahke, sinine. See ilus lillekene Ei palju räägi tea, Ta ainult tasa hüüab: Mind sina meeles pea! Kui mulle vastu särab Silm lahke, sinine, Siis ikka meelde tuleb Mu kaunis lilleke. Ei rääki’ saa siis mina, … Loe edasi Mind meeles pea!
Oh sa ööke Öökene, Oh sa ööke Tormine! Miks oh ööke Õhtulgi Kuni süda Ööseni Sa ei sära Tähte’ga, Sa ei helgi Kuuk’sega Ikka mustad Pilvedest? Kus ka sina Öökene, Nagu mina Mehike Kurbtusega Tutvaks said? Kui ta asub Südame Nukraks teeb mind Korraga; Ei siis tule Meeldegi Tervitada Neidusi, Unustan siis Õhtulgi Kuni süda … Loe edasi Oh sa ööke…