Unenägu III

H. Heini järele.

Kord unenäus nägin enese
Ma piduwrakis, siidi westi sees,
Manshetid käel, kui oleks pulmad ees
Ja minu kõrwal magus armuke.

Ma küsin talt: “Kas mõrsja olete?
So oh, noh, soowin õnne!” ütlen kumardes,
Kuid külm ja uhke sõna waewalt libisedes
Mu kuiwand kurgust kerkis keelele.

Ja armukese silmist ojadena
Seal pisaraid nii woolas kibedaste,
Et nendes kadus neiu, õrn ja kena.

Oh sinisilmad, armastuse läte,
Mind päewal petate nii sagedaste
Ja uneski — ja siiski wangistate…

3. Aprillil.

Oma Maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 1, 1. aprill 1891, lk 32.