Thule kuningas

Göthe.

Kord oli üks kuningas Thules,
Kes hauani auus ja truu,
Ta kullasest karikast luules,
Kui maitses tast wiina ta suu.

Tall’ karika armuke andis,
Kui surma näi tulewat,
Ja kuningas hauda ta kandis
Ja kallistas karikat.

Ja kui ta läks wanaks ja halliks,
Siis jättis kõik pojale;
Kuid karika pidas ta kalliks,
See sidus ta südame.

Ta pidustas kuninga majas
Sääl mere kalda pääl,
Kus laene end aknani ajas
Ja helises rüütlite hääl.

Ta pühendud karika wõttis
Ja wiimsest weel tühjaks jõi
Ta akna alla siis tõttis
Ja merele ohwriks ta tõi.

Ja karikas laenesse kahmas
Ta põhja kukkus siis,
Ning kuningas õhku weel ahmas
Ja igawest tukkus siis.

Oleviku Lisaleht nr 16, 3. august 1885, lk 243-244.