Noor kewade

Wabalt S. k. j. A. Daniel.

Siis, kui kewade on tulemas
Lumi sulamas ju soojuses;
Kui on pungad puudes puhkemas,
Hõiske healed kuulda looduses —
Tärkab sinilill,
Hüiab pajupill,
Süda põues õhkel põnewil.
Kõlab kõrwu mäelt
Kostab taewa laelt:
Oh kui ilus sa, noor kewade!

Kui ju ööpik hõiskab toomingul,
Wesi ojas jookseb ruttades,
Lõu lõõrib kägu, hommingul
Rõemu hüide kaja metsades.
Õhk nii lahe, hea,
Et ei üelda tea,
Sini taewas kõrgel üle pea:
Kõlab kõrwu mäelt,
Kostab taewa laelt:
Oh kui ilus sa, noor kewade!

Eks see olnud kena kewade
Kui su süda leidis südame?
Rind siis paisus taewa õnnele
Huuled lähenesid huultele.
Wainult kostis siis,
Kõrwu ime wiis
Paradiisiks muutus sulle hiis,
Kõlas kõrwu mäelt
Kostis taewa laelt:
Tere tulemast, noor kewade!

Oma maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 3, 15. märts 1890, lk 219-220.