Murueide tütar. (Lõpp.)

(Elverstud)

Lugulaul Daani rahwa-juttude järele.

Saksakeelse ümberpaneku järele eestistanud A. Jürgenstein

III

Hommikulaul

Päew tõuseb idast ülesse,
Ju punab pilwepiir;
Ta särab üle mere, maa –
Kõik walgustab ta kiir.

Ta ilmub kaugelt ilu-maalt,
Säält paradiisi seest,
Toob elu, walgust, rõõmustust
Ja pühib silmad weest.

Jah, Looja päike täidab maad
Tõest’ õnne, iluga,
Kõik suuri, wäikseid kosutab,
Wiib mure minema.

E m a. Ma ootsin maja uhke ees,
Ju kustus ära eha,
Poeg Oluf oli mõtte sees,
Ei silmad und saand näha.
Oh Oluf, kus uidad sa ööseni weel?
Su pärast, kuis muretseb ema meel!

K o o r: Meil wiin ja mõdu wahutab,
Mill’ Oluf armukest teretab?

E m a. Öö sülest hakkab kerkima
Ju kodupuna sala;
Kuis tõuseb päike rutuga,
Mu hirm nii tõuseb ala.
Oh Oluf, kus uidad sa ööseni weel
Su pärast nii muretseb ema meel.

K o o r: Meil wiin ja mõdu wahutab,
Mill’ Oluf armukest kaisutab?

E m a. Kes sõidab kaugelt wäljalt säält,
Kuldsarwest puhub walju häält?
See Oluf ise on, tad igatsusetiiwad,
Kui jahikulli kiiruga säält künkast alla wiiwad.

K o o r: Kiirsõit on temal koju pool’ –
Küll lööwad kabjad tulda!

E m a. Oh, Oluf, pea hobune sammu!

K o o r: Kus on ta oda, kilp ja nool?
Ei läigi kiiwrel kulda.

E m a. Oh, Oluf, pea hobune sammu!

K o o r: Kuldjalus tilgub werd ju ammu,
Oh Oluf, pea hobune sammu!

E m a. Oh kuule Oluf, oh ütle mull’,
Miks pale kahwatu nõnda sul?

O l u f. Miks kahwatu ta pole weel?
Ma olin murumäel ööl!

E m a. Ja kuule, mu Oluf, mis ütlen ma
Su mõrsjale, kes ju küsib ka?

O l u f. Te ütelge, et ma metsa läinud
Üht hirwekest püüdma, mis ma näinud.

K o o r. Kus külalised, oh näita neid meile!

O l u f. Üks ainuke kaasas mul täna ja eile.

E m a  j a   k o o r.

Ja kes on see üks, kes säält kaasa sõitis?

O l u f. See surma-ahastus – hinge mul wõitis.

E m a  j a   k o o r.

Oh Kristus, aita! meil häda ja piin!
Sa langed, oh Oluf, – ju surnud sa siin …

Järelsõna.

Sest noomin iga noorta meest,
Kes tahab öösel sõita,
End hoia murumäe, metsa eest,
Ei öösel wõi sinna heita.
Hoia end murmäe, metsa eest,
Kus muruneiuksed laulwad.

Tähendus: Eesolewatele sõnadele on kuulus Daani komponist Niels W. Gade muusika loonud, mis kooridele, solo-lauljatele ja mämguriistadele on seatud. Et ehk mõned meie koorid seda kaunist muusika-tükki etendaks, selles lootuses on sõnad ka ümberpandud. A.J.

Linda nr. 37, 16. september 1894, lk 583