Mu arm ….

Robert Burns’i järele G. E. Luiga.

Mu arm on õilme roosipuus
Mis õitseb lehekuul,
Ja iga sõna tema suus
On ime magus luul.

Kuis ilus oled sa mu eel,
Nii hell on arm mu sees,
Ma armastan sind, kuni weel
On merepõhi wees.

Kui kaljud kokku sulawad,
Kui kuiwab merepind,
Kui kuu ja päike kustuwad –
Hing seni ihkab sind.

Nüüd üürikeseks lahkun ma,
Siis tulen usinast’,
Ei kümmetuhat wersta ka
Mind keela tulemast!

Olevik nr. 38, 21. september 1892, lk 785