Elusõit

Ehk raskesti koorm pääle lasub,
Kuid wanker weereb kärata.
Hall wanake – aeg, pukil asub,
Oh wankert kindlalt juhib ta.

Rind paisub rohke õnne sunnil,
„Las’ käia!“ rõõmsalt hüüame,
Kui wara hommikusel tunnil
Meil algab kaunis sõidutee.

Ju lõunel wäsimus meid wõidab –
„Oh tasamini!“ palume,
Kuid wanker wanawiisi sõidab
Siin üle orge, küngaste.

Ja õhtul wagusi me jääme,
Sõit tuimaks ju on teinud meid,
Nii suikudes me öösse lääme, –
Aeg aga ajab hobuseid. –

Pushkini järele H. Annila.
Eesti Postimehe õhtused kõned nr. 30, 24. juuli 1897, lk 240 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)