Uue aasta algul

 Hruschtschov-Sokolnikowi laul.
Ümber pannud Jakob Tamm.

Ehk lootus küll meid igal aastal petab;
Uus aasta mööda läeb, kuis endne läind,
Kuis rahwas siiski rõemul wastu wõtab
Noort last, kes päewa walgust näind.

Tall läheb wastu lootus elu-laewast,
Tal tõstetakse terwituseks klaas,
Talt palutakse peasmist hädast, waewast,
Et awatud saaks õnne aas?

Wõib olla, need on mõtted kujud aga,
Mis naerulikud näitwad meie aal,
Kuid kindlalt kanname neid hinge taga
Ja ootame neid usu naal.

Oh, kui meilt lootuski ju ära kauks,
Siis pimedaks läeks hinge otsiw silm,
Siis elu nagu külma hauda wauks:
Tõeks wangitorn siis oleks ilm.

Me usume… Ja kui ka peaks petma
Uus aasta meid, kuis tema kadund kaim —
Tõist saame jälle rõemul wastu wõtma:
Hurraa! uut aastat usub waim!

Oma Maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 4, 15. aprill 1889, lk 238-239.