Ta silmad kinni katsin

Ta silmad kinni katsin ma
Ja talle andsin suud,
„Miks teed sa nii?“ nii küsib ta,
Ei taha teada muud.

Ei hommikul, ei õhtul ka
Ma ial kuule muud:
„Miks silmad minul kattad sa,
Kui annad mulle suud?“

Ei mõista seda ütelda,
Ei ise teagi muud:
Kui et ta silmi katan ma
Ja talle annan suud.

Heine järele J. R. Weltmann.
Eesti Postimehe õhtused kõned nr. 27, 4. juuli 1896, lk 216 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)

Ma tahaks

Ma tahaks, et mu laulud
Peaks lilled olema:
Neid kingiks kallimale
Siis wõiksin läkita’.

Ma tahaks, et mu laulud
Peaks musud olema,
Neid wajutaksin õrnalt
Kõik tema huultela.

Ma tahaks, et mu laulud
Peaks herned olema:
Neist keedaks herne suppi
Küll see saaks maitsema.

Heine j. O. Grossschmidt.
Eesti Postimehe õhtused kõned nr. 19, 9. mai 1896, lk 152 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)

Kuhu?

Kuhu saab mull’ ase antud
Wiimse puhkamise?
Saab mind wõõra mulda pantud
Armsast kodust kaugele?

Kas mul wõõras käsi annab
Aset kõrbe liiwa sees?
Ehk mind mere rannal kannab
Hauda mõni kalamees?

Siin ehk sääl, seesama taewas
Haua üle wõlwitab,
Ja needsamad kuldsed tähed
Leinaliselt läigiwad.

Heine j. O. Grossschmidt
Eesti Postimehe Lisa nr. 24, 16. juuni 1895, lk 188 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)

Mu pisaratest…

Mu pisaratest saama
Peab lilleline loor,
Mu õhkamistest aga
Suur ööpikute koor.
Kui armastad mind, kingiks
Kõik õied omal’ saad,
Ja ööpikute laulud
Siis sulle kõlawad.

Heine j. O. Grossschmidt.
Eesti Postimehe Lisa nr. 10, 11. märts 1895 lk 76 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)

Kuusk

Kuus põhja kaljulla kõrgel
Näeb üksinda uinudes und;
Tuul liigutab jäetanud juuri,
Ja tekiks tal tuisanud lund.
Ja ilmub sääl kuusele unes
Waik palmipuu, leinajal’,
Kes üksinda kuumawal kaljul
Ja kurdab kaug’ Hommikumaal!

Heine järele T. A. J.

Eesti Postimees nr. 49, 5. detsember 1884, lk 3

Kui teaks

Kui teaks need lehkawad lilled,
Kui haawatud süda mu sees,
Siis nutaks need taimed nii tilled
Kaastundmusest tõeste mu ees.

Kui teaksid ööpikud metsas
Kuis kurb ja nii haige mu meel,
Nad laulaks et mure mul otsas
Nii kosutaw kõlaks neil keel.

Kui teaks minu walu
Kuld tähed taewa al,
Nad tooksid troosti, elu
Mul waesel waewa al.

Ei wõi need kül teada keegi
Üks ainumal teada see:
Ja see ju ise tegi
Nii puruks mu südame.

Heine järele Helmi.
Eesti Postimees nr. 20, 14. mai 1886, lk 4

Troost

Oh mu rind, miks sina kaebad –
Kas ehk elu raske sull?
Kuule: kõik mis tali riisus
Leiad kaunil kewadel…

Ehk mis sul on elust oota?
Ei sa ilma wõita wõi.
Armasta, mis hing sull ihkab:
Kõik siis kaub, mis walu tõi…

Heinrich Heine järele J. U.

Eesti Postimees nr. 12, 19. märts 1886, lk 3

Sa kena kalaneiu

Sa kena kalaneiu
Paat aja kaldale,
Et ma siis wõiksin anda
Suud sinu huultele.

Oh pane oma pea
Mu tukswa rinnale;
Sa oled ikka julge
Ju käima merele.

Mu süda on ka meri,
Kord tõuseb, waub ta
Ja mõni ilus perli
Ta põhjas hingab ka.

Saksa luuletaja Heine järele J. Pommer
Eesti Postimees nr.4, 28. jaanuar 1888, lk 3

1 2