Hilja

Nad hauda on wõtnud sind kanda,
Ei teada nüüüd enam wõi anda
Ma sulle, kuis päewad ja ööd
Sinule tegin tööd.
Oh, palju ma tegin wiga,
Kui mõtlesin: pikk on iga
Ja pikk on elutee…
Ma wiiwitasin ja ootsin
Ja paremaid päewi lootsin,
Nüüd aga – hilja see!

Fr. Th. Vischeri jär. P. Grünfeldt.
Eesti Postimehe õhtused kõned nr. 30, 24. juuli 1897, lk 240 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)