Armastus

Persia lauliku Mevlâna Oshâmi laul.

Kus iganes ma olen,
Seal oled sina ka;
Ei ialgi mu hingest
Wõi sina kaduda.

Kui wiibin unes mina
Mu woodikese sees,
Siis unenäos sina
Mul lehwid waimu ees,

Kui rändan roosiaias
Ma õhtul üksinda,
Siis sinu kuldne kuju
Mind saadab salaja.

Mul igast tulest wastu
Su silmad särawad
Mul iga lillekene
Sind meelde tuletab.

Ja igast weinitilgast,
Mis juues waatan ma,
Mul waatab wastu naerul
Su tuju kullana.

Ja suudlen mere lainet,
Mis lehwib nagu juuks,
Siis pean lainet helmeks,
Ja helme sinu suuks.

Mu sõbrad mõistatuseks
Mind pilkel peawad,
Kuid et sa mulle armas,
Ei seda tea nad.

Gr.
Eesti Postimees nr. 15, 18. aprill 1892, lk 2