Kurb õhtu

Õhk oli raske, sume
Ja taewas pilwine,
Kui aias kahekesi
Me’ kurwalt kõndsime.

Ei tähte wõinud näha
Siis taewa wõlwila,
Kõik näi’s, et meie armgi
Ka pidi kustuma.

Kui lahkuma ma pidin
Head ööd sull’ soowisin,
Siis sala mõlemile
Ma surma palusin.

Nic. Lenau järele neiu Meiu.
Eesti Postimees nr. 30, 17. august 1891, lk 3