Hingewõitlus

Rudolf Löwensteini järele.

Kust sain ma seda uhket jõudu,
Kui minu rinnal olid Sa,
Mis siis mu hingest läbi lehvis
Nii taewaliku wäega?

Kui örnaks musuks wajusiwad
Meil huuled kokku wärinal,
Siis tundma arwasin, et nagu
Maa põhi köiguks meie all.

Sa kohkusid, mind tõrelesid,
Mu palg löi häbist punama:
End armastada lubad ikka.
Kuid kahjuks – mitte suudelda!

Märt.

Linda nr. 41, 14. oktoober 1894, lk 655

Pärlipüüdja

O. Roquette järele.

Su pilk end tihti püüan heita
Mu silma sügawusesse,
Wist arwates, et wõiks säält leida
Mõnd pärlit põhjast ülesse.

Ma luban, mine kasta alla,
Wõid keelmata sääl otsida –
Wist naeratad, kui oma pildi
Säält leiad kalli pärlina!

Märt.

Linda nr. 40, 7. oktoober 1894, lk 638

Merekaldal

Kuulge, mereneitsikesed,
Kas mu peigmeest nägite?

Misukene, armas neiu,
Oli sinu peiuke?

Ilus poiss, kel walged põsed,
Kullakarwa juuksed ka.

Oh sa armas neiukene,
Merepõhjas hingab ta,
Liiw ta walgeid põski uhab,
Wesi mängib juukstega.

Läti keelest Märt.

Linda nr. 20, 19. mai 1895, lk 322

Armujoowastus

Truus armus lööb mu süda sala,
Oh neiu, sulle lõpmata;
Ma sinu poole ihkan ala,
Mu ülem siht, see oled sa.

Su nimi õndsas pühaduses
On minu rinnas asumas
Ja kõiges auus ning iluduses
Su pilti näen ma säramas.

Arm wõrsub wälja õrnast idast.
Ta õied ei löö närtsima.
Oh neiu, õndsast õnnepidust
Mull’ unenäodes räägid sa.

Ma julgelt wõtan kandli kätte,
Sest waimususest paisub rind,
Ning minu woolaw laulu-läte,
Ta nimetab siis ainult sind!

Mul taewaks on su waga waade,
Su rinnanaal mu paradiis;
Sa minu õnne ülem aade,
Saaks omaks sind … ma õnnis siis!

Ma lauldes rõõmus, walus hüian,
Täis igatsust on minu rind;
Ma elus õnne kätte püian
Ja igawesti ihkan sind!

Th. Körneri järele Märt.

Linda nr. 19, 13. mai 1894, lk 302, 303

Mis ma teeks

G. Scheurlini järele.

Ma ta nime kirjutaksin
Iga meelis-lilledesse,
Tindi asemele wõtaks
Kuldse tähe-hiilguse;
On ju sinised ta silmad:
Minu truudus sinine,
Sinine kui terwe taewas,
Kust ei õndsus alane,
Tema pildi maaliks mina
Selge taewawõlwile.
Nõiuks roosipuna palge
Nelgi-lõhna huultele:
Roos on punane kui tuli.
Minu arm ka punane.
Mis ta roosi okastega
Kirjutas mu südame.

Märt.

Linda nr. 6, 10. veebruar 1895, lk 95, 96

Kalaneiule

Heine järele.

Sa ilus kalaneiu,
Paat tõuka kaldale.
Mu juurde tule, istu,
Kätt anna minule.

Mu südame pääl’ pane
Sa pääke kartmata:
Oh, igapäew ju merel
End julged usalda.

Su süda on ka meri.
Torm laeneid lõõtsub sääl.
Ja mõni ilus pärli
Siin puhkab põhja pääl.

Märt.

Linda nr. 5, 3. veebruar 1895, lk 79