Surnud warblane

Kass oli karates kaelaluu murdnud
Warblase isaksel, wanaksel,
Murre on warblase rahwal, et surnud
Peremees pisuksel pereksel:
Sinna ja tänna nad lendawad nüüd
Öhu seest kostab meil kaebtuse hüüd.

Kaeru sääl pölleaga wälja toob piiga,
Riputab kanadel söögiksa,
Ei sest ka warblased arwagi liiga,
Tulewad kanadel wöörsiksa:
Sinna ja tänna nad lendawad nüüd,
Unusud surnud ja kiisukse süüd.

Nönda siin ilmas on lugu, oh usu:
Kutsub sind surm kord siit enesel,
Unustud oled sa peagi, rusu.
Kasu ei enam suust kellegil
Sest siis sa inime, röömusta siin
Kuni sa elad, ja unusta piin.

Saksa keelse laulu järele H. Mulkson.

Linda nr. 34, 5. september 1896, lk 528