Laps ja ingel

Prantsuse keelest Ella.

Ingel taewa iluduses
Hälli weerel kummardab,
Last, kes tõwe palawuses,
Lahkel häälel meelitab:

“Lapsuke, kes nii mu nägu,
Oh, mu hõlma tule sa!
Siin ei ole õnnel tegu,
Hädaorg on ilmamaa.

Siin ep õiget rõõmu sigi,
Lein su hinge wäsitab;
Walu, ahastust ja higi
Noorelt ju sull pesitab.

Ei siin taewal selgust ole,
Mis ei mure kustuta,
Pisarad ei päikse poole
Lase silma waadata.

Lapsuke, sääl tähte kaugel
Waikne, kaunis koduke,
Lapsuke, sääl pisart laugel
Isa salli ialgi….”!

Ilus ingel läikwal tiiwul
Taewa jälle tõuseb ta.
Laps jääb waikseks surma wiiwul
— Ema, see jääb leinama! —

Oleviku Lisaleht nr 25, 30. detsember 1885, lk 393.

Leitud eesel

Prantsuse keelest Ella.

Luukas rändas linna poole
Müüma eesli karjakest.
Lootes kõndis, pidas aru
Kunni tundis wäsimust.

Kuus tall eeslid, ühe selga
Astus jalgu puhkama.
Ja siis jälle kiirel jooksul
Linna poole tõttama.

Turul’ jõudes, kes ta hirmu,
Ehmatust wõib kirjelda:
Kuuest eesli loomakesest
Ainult wiis weel leidis ta!

Küll ta otsis, küll ta luges
Kuus kord otsast hakates,
Kuuendama selgas sõites
Arwamata unustas.

Tuldud teelta ümber pööris
Iga põõsast wahtima.
Siia, sinna, metsa hüüdis,
Kuid kõik waew on asjata.

Kurw ja wäsind koju jõudes
Naist end palus trööstida.
Naerdes see ta soowi täitis:
“Eeslid seitse leian ma!”

Oleviku Lisaleht nr 23, 15. november 1885, lk 361.